Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Koolitaja

Talren OÜ Keeletreeningud

Õppekavarühm

Keeleõpe

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument

Õpiväljundid

Pärast õppekava läbimist õppija:
● väljendab end selgelt, ladusalt ja spontaanselt erinevates olukordades;
● kirjutab pikemaid ja erialaseid tekste (nt esseesid, aruandeid, artikleid)
grammatiliselt õigesti ning selgelt ja struktureeritult;
● omab rikkalikku sõnavara erinevates teemavaldkondades
● oskab kasutada sünonüüme, antonüüme ja idiomaatilisi väljendeid;
● oskab kasutada keerukaid grammatilisi struktuure;
● oskab koostada selget ja hästi liigendatud teksti, tuues esile olulisemat;
● suudab koostada eri stiilis tekste arvestades sihtgrupi eripära.
Õpingute alustamise eeltingimused
B2-taseme keeleoskus, mida tõendab kas vastava tunnistuse olemasolu või sõeltesti
tulemus (https://viktoriin.meis.ee/soeltest/) ja vestlus õpetajaga.
Õppe maht ja ülesehitus
Kursuse maht on 510 akadeemilist tundi, millest 240 on kontakttundi ja 270 tundi iseseisvat
tööd.

Õppe sisu

1. Isiklik elu
Õppimine ja haridus, karjääri planeerimine. Laste kasvatamine, vanemad ja vanavanemad,
vanaduspõlv. Igapäevaelu, traditsioonid ja perekonna väärtused. Peresuhted ja suhted
erinevate põlvkondade vahel.Väärtuste kujundamine ja kohalik kultuur.
2. Haridus ja töö
Haridusstrateegiad ja täiendkoolitus. Karjäärivalikud ja eneseteostus. Tööpuudus,
majanduslik ebavõrdsus ja tööturu väljakutsed. Haridusprobleemid, elukestev õpe ja
kutsesobivus. Tööotsingud, tööränne, kaugtöö ja töö rahvusvahelisel tasandil.
3. Riik ja rahvas
Riigikord ja -valitsemine, inimeste õigused ja vastutus. Sotsiaalsed hüved, tervishoiuteenus,
pensionid ja toetused. Vähemused ja mitmekultuuriline ühiskond. Usulised tavad ja
kultuuridevaheline suhtlus. Õigussüsteem.
4. Ühiskonnaelu
Tuntud ühiskonnategelased ning poliitikud. Olulised ametiisikud, nende ülesanded,
tegevused ja vastutus Eestis. Parteid, vabatahtlikud organisatsioonid, heategevus.
Sotsiaalsed rühmad, inimeste elatustase.
5. Rahvusvahelised suhted
Erinevad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised suhted ja välispoliitika.
Aktuaalsed sündmused. E-riik, e-riigi areng ja digitaalsed lahendused riigivalitsemises.
6. Keskkond ja tehnoloogia
Keskkonnaprobleemid ja loodushoid. Elukeskkonna jätkusuutlikkus ja säästlik tarbimine.
Looduskaitse, kaitsealad ja ökoloogiliselt sõbralik tootmine. Kliimamuutused ja säästlikud
eluviisid. Linnastumine.
7. Infoühiskond
Virtuaalmaailm, sotsiaalvõrgustikud ja digitaalse omandi küsimused. Tehnoloogilised
saavutused, massimeedia, internet ja suhtlusvõrgustikud. Tehnoloogia keeleõppes.
8. Erinevad keeled ja kultuurid
Keelelised ja kultuurilised erinevused, mitmekultuuriline ühiskond. Keeleõpe, mitmekeelsus
ja keelteoskuse vajalikkus. Traditsioonid, tavad ja kombed. Riigipühad ja riiklikud
tähtpäevad.
9. Õigusruum
Kodaniku- ja inimõigused. Kodaniku kohustused. Töötaja õigused ja tööseadused. Vaidlused
õigusküsimustes. Vaidlusi lahendavad asutused. Kaebuste esitamine.
10. Turvalisus
Sotsiaalne turvalisus, kuritegevus ja selle ennetamine, õiguskaitseorganid. Sotsiaalne
kihistumine, ebavõrdsus ühiskonnas.
11. Majandusruum
Eesti majandussüsteem, heaoluühiskond, majanduse olukord. Maksud ja Eesti
maksusüsteem. Vaesus ja rikkus. Toetused ettevõtetele ja inimestele.
12. Tarbimine ja teenusmajandus
Kaubandus, teenindus ja tarbimine. Lahtiolekuajad, erinevad teenindussituatsioonid. Kliendi
vajaduste ja soovide edastamine. Asjaajamine panga ja kindlustusseltsiga. Konfliktide
lahendamine. Üritused, heategevus ja kuritegevus. Tarbijaõigused ja -kaitse.
13. Füüsiline ja vaimne tervis
Eesti tervishoiusüsteem, arstiabi ja ennetustöö. Tervislikud eluviisid ja sõltuvuste
ennetamine. Vananev ühiskond, vanurite ja teiste abivajajate toetamine. Eneseabi,
rahvameditsiin ja alternatiivsed ravimeetodid.
14. Kultuur
Kultuuriüritused, kirjandus ja kunstinäitused. Filmi-, teatri- ja muusikamaailm. Kirjanikud,
kunstnikud ja muusikud Eestis ja mujalt maailmast.

Grammatika

Lihvitakse varasematel keeletasemetel omandatud oskusi: käändsõnade käänamist
ainsuses ja mitmuses, lühikese mitmuse moodustamist, käändsõnade ühildumist teiste
sõnaliikidega. Harjutatakse liitsõnade moodustamist ja käänamist.
Korratakse tegusõnade pööramist kõigis ajavormides, tuleviku väljendamist, ma- ja
da-infinitiivi kasutamist. Harjutatakse kesksõnade kasutamist ning erinevaid kõneviise.
Õpitakse kasutama umbisikulist tegumoodi. Tuletatakse meelde omadussõnade
võrdlusastmeid ja nende käänamist. Harjutatakse põhi- ja järgarvsõnade käänamist.
Analüüsitakse lauseehitust ja struktuuri, erinevaid lauseliike. Harjutatakse kirjavahemärkide
kasutust.

Õpikeskkond

Auditoorsed tunnid toimuvad Ülemiste Citys. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. Õppeklassides on internetiühendus ning nad on varustatud tahvli, arvuti ja
audio-visuaalse esitlustehnikaga.

Õppematerjalid

Põhiõpikud:
● Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
● Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Lisaõppematerjalid:
● Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
● Kristi Saarso “Käsikäes“
● Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
● Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
● Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
● Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
● www.keeleklikk.ee
● https://www.keeletee.ee/coursemap
● www.sonaveeb.ee
● http://www.keeleveeb.ee/
● web.meis.ee/testest
● https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#materjalid
● http://www.50languages.com
● https://cooljugator.com/ee
● https://multikey.app
● https://walktalk.ee/
● k44nuk.ee
● Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee)
● keeleressursid.ee/alias
● https://viktoriin.meis.ee/soeltest/
● https://keeleabi.eki.ee/
● err.ee/novaator
● err.ee/jupiter
● err.ee (“Maahommik”, “Suus sulav Eesti”, “Eesti lood”)
● Valik eesti filme ja kirjandusteoseid

Hindamismeetod ja -kriteeriumid

Kursuse lõpus tuleb sooritada lõputest, mis koosneb neljast osast: kuulamine, kirjutamine,
rääkimine ja lugemine.
● Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest võõral teemal, tajub varjatud seoseid.
● Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest arvamusartiklitest ja kaasaegsest
ilukirjandusest, erialastest artiklitest ja tehnilistest juhenditest, tajub stiililist eripära.
● Rääkimine – räägib ladusalt eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb
aktiivselt aruteludes, väljendab oma seisukohti ja põhjendab neid veenvalt.
● Kirjutamine – koostab pikki ja detailseid tekste keerukatel teemadel, põhjendab oma
seisukohti, kasutab korrektset grammatikat, suudab valida asjakohase stiili.
Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Õpiväljundid loetakse
omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 18 punkti.

Kursuse lõpetamisel väljastatav dokument

Tunnistus kursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud
vähemalt 70% õppetundidest ja on saavutanud nõutud õpiväljundid.
Neile, kes neid nõudeid ei täitnud, väljastatakse kursusel osalemise kohta tõend, kus
näidatakse ära tundide arv, millest õppija osa võttis.

Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab
eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.