Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Koolitaja

Talren OÜ Keeletreeningud

Õppekavarühm

Keeleõpe

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument

Õpiväljundid

Pärast õppekava läbimist õppija:
● mõistab mitmekesisemaid ja pikemaid kõnesid erinevatel teemadel;
● saab aru eestikeelsetest uudistest, loengutest ja vestlustest, mida peetakse
mõõduka kiirusega;
● suhtleb ladusalt ja loomulikult erinevates olukordades;
● osaleb aktiivselt aruteludes, argumenteerides ja esitades oma seisukohti;
● kirjutab selgelt struktureeritud tekste, nt aruandeid, esseesid ja ametlikke
kirju;
● kasutab erinevaid keelelisi struktuure, muutes oma teksti sidusaks ja
voolavaks;
● valdab laia sõnavara erinevatel teemadel ning kasutab seda õiges kontekstis.

Õpingute alustamise eeltingimused

B1-taseme keeleoskus, mida tõendab kas vastava tunnistuse olemasolu või sõeltesti
tulemus (https://viktoriin.meis.ee/soeltest/) ja vestlus õpetajaga.
Õppe maht ja ülesehitus
Kursuse maht on 450 akadeemilist tundi, millest 250 on kontakttundi ja 200 iseseisvat tööd.
Iseseisev töö hõlmab kontakttunnis õpitu kordamist ning õpetaja antud ülesannete kodust
lahendamist, kirjalike tekstide koostamist, videomaterjalide vaatamist ja audiomaterjalide
kuulamist.

Õppe sisu

1. Mina ja minu pere
Enda ja pereliikmete kohta käiva põhjalik info edastamine. Pere päritolu, koosseis jms.
Suhtlemine ametnikega, keelestiili valik. Erinevate dokumentide ja ankeetide täitmine.
2. Haridus ja koolitee
Õppimisvõimalused Eestis ja välismaal. Eesti haridussüsteemi plussid ja miinused. Erinevad
õpetamismeetodid ja õppimisviisid. Erialade sisu. Õppeasutuste otsimine, veebilehtedel
esitatud info mõistmine.
3. Elukutse, amet ja töö
Elukutsevalik ja oma sobivuse analüüsimine. Töö ja ameti kirjeldamine. Isikliku tööpäeva ja
tööülesannete tutvustamine. Töökoosolekutel osalemine, läbirääkimised ja probleemide
lahendamine töökohal. Elulookirjelduse koostamine, sealhulgas töökogemuse ja
hariduskäigu kirjeldamine ning karjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanide
tegemine ja arutamine.
4. Teenindus ja teenindusasutused
Teenindusasutuste lahtiolekuajad, asukohad ja erinevad teenuste liigid. Info hankimine ja
jagamine telefoni ja interneti teel. Suhtlemine teenindusasutustes (pank, postkontor, juuksur
jne). Teeninduskogemuse hindamine ja kaebuste esitamine.
5. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Oma kodu ja kodukoha kirjeldamine, selle plussid ning miinused. Elukeskkond, eluase ja
elamistingimused. Majapidamine ja majapidamistööd. Päevarutiinid. Suhtlemine
majaomaniku, korteri peremehe, teenusepakkujatega. Probleemide lahendamine ja
kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine, võõrustamine ja viisakusvestlused.
6. Enesetunne ja tervis
Eesti tervishoiusüsteemi analüüsimine, selle head ja vead. Tervishoiu ja tervisekindlustuse
teemalised arutelud. Õnnetusjuhtumi kirjeldamine ja sellele reageerimine. Enesetunde ja
kaebuste kirjeldamine, arsti külastamine ja kiirabi kutsumine.
7. Vaba aeg ja meelelahutus
Erinevad viisid vaba aja sisustamiseks ning meelelahutusvõimaluste ja plaanide arutamine.
Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja
nende põhjendamine. Sündmuste kirjeldamine ja muljete jagamine, sh raamatuarvustuste
koostamine.
8. Sisseostude tegemine ja hinnad
Poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade, kaupade ja nende hindade kohta info hankimine
ja jagamine. Tarbimisharjumuste võrdlemine ja analüüs. Eelistused kaubamärkide, poodide,
tootjate ja toodete osas. Reklaami mõju inimeste käitumisele, oma ostude ja ostukäitumise
kirjeldamine. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlemine ning sooduspakkumised. Ettepanekute ja
kaebuste esitamine toodete ja kaupade kohta.
9. Söök ja jook
Pere ja oma rahva igapäevaste toitumisharjumuste, söögi- ja joogivaliku ning lauakommete
tutvustamine. Alkoholikultuur, erinevate maade võrdlus. Söögikohtade asukohad,
lahtiolekuajad ja hinnad. Söögikoha soovitamine ja laua broneerimine restoranis. Erinevate
menüüde võrdlus. Toidu ja joogi tellimine. Toidusoovituste ja -retseptide vahetamine.
10. Keskkond, loodus ja ilmastik
Loodushoidu ja kliimaprobleemide arutelu. Kliimamuutuste ja kliimakriisi põhjuste
analüüs. Kohalik loodus ja selle väärtustamine. Ilmastik ja ilmastikunähtused. Linnu-,
looma- ja taimeliikidega tutvumine.
11. Reisimine ja teised kultuurid
Parimate reisisihtkohtade leidmine Eestis ja välismaal. Meeldejäävad reisikogemused ja
seiklused. Oma kogemuste ja muljete jagamine. Kultuuridevaheline suhtlemine, teiste
maade kommete ja traditsioonidega tutvumine reisidel.
12. Kultuuriline mitmekesisus
Erinevad kultuurid ja nende tavad. Kultuurisündmused ja festivalid. Suhtlemine erineva
kultuuritaustaga inimestega. Kultuurikonfliktide vältimine ja lahendamine.
13. Inimeste suhted ühiskonnas
Sõprade ja sõprussuhete käsitlemine. Organisatsiooni eesmärkide ja tegevuste vaatlemine.
Sündmuste kirjeldamine. Ühiskonna struktuuri, hüvede ja pahede arutamine.
Inimeste õiguste ja kohustuste teadvustamine. Era- ja töösuhete sõlmimine ning enda või
oma huvirühma vaadete esitamine.
14. Poliitika ja päevakajalised sündmused
Päevakajaliste sündmuste kohta info hankimine ja edastamine. Massimeedia ja uudiste
analüüsimine. Sündmuste kirjeldamine. Enda poliitiliste vaadete ja seisukohtade
tutvustamine ja kaitsmine.
15. Majandus- ja õigussuhted
Eesti õiguskorra ja majandussüsteemi tutvustamine. Rahaasjade käsitlemine.
Eesti kodanike ja residentide õiguste ja kohustuste selgitamine. Politsei ja kohtusüsteemi
rolli ja turvalisuse teemal arutamine.

Grammatika

Kursusel õpitakse mineviku vorme: täis- ja enneminevikku, samuti tuleviku väljendamist
verbidega “saama” või “hakkama”. Harjutatakse ma- ja da-infinitiivi. Õpitakse
ühendtegusõnade “peab”, “tuleb”, “võib” jne kasutamist, samuti verbi rektsioone.
Harjutatakse erinevaid kõneviise (kindel, käskiv, tingiv ja kaudne kõneviis) oma sõnumi
edastamiseks. Praktiseeritakse isikulise ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Harjutatakse
sõnade järjekorda lauses ja tutvutakse erinevate lauseliikidega. Tutvutakse kirjavahemärkide
kasutamise reeglitega. Käsitletakse määrsõnade, kaassõnade ja sidesõnade kasutamist.
Harjutatakse keerukamate küsimuste moodustamist.

Õpikeskkond

Auditoorsed tunnid toimuvad Ülemiste Citys. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. Õppeklassides on internetiühendus ning nad on varustatud tahvli, arvuti ja
audio-visuaalse esitlustehnikaga.

Õppematerjalid

Põhiõpikud:
● Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
● Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Lisaõppematerjal
● Mall Pesti “K nagu Kihnu”
● M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“
● L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks“
● S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
● www.keeleklikk.ee
● https://www.keeletee.ee/coursemap
● www.sonaveeb.ee
● http://www.keeleveeb.ee/
● web.meis.ee/testest
● https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#materjalid
● web.meis.ee/vaegkuuljad
● web.meis.ee/vaegnagijad
● www.quizlet.com
● lyricstraining.com
● https://edpuzzle.com
● https://learningapps.org
● https://wordwall.net
● https://www.tahela.com
● https://curipod.com
● http://www.50languages.com
● https://cooljugator.com/ee
● https://multikey.app
● https://walktalk.ee/
● k44nuk.ee
● Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee)
● keeleressursid.ee/alias
● https://viktoriin.meis.ee/soeltest/
● https://keeleabi.eki.ee/
● err.ee/novaator
● err.ee/jupiter

Hindamismeetod ja -kriteeriumid

Hindamismeetod: kombineeritud lõputest. Kursuse lõpus tuleb sooritada lõputest, mis
koosneb neljast osast: kuulamine, kirjutamine, rääkimine ja lugemine.
● Kuulamine – saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne.
● Lugemine – saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka
keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast.
● Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aktuaalsetel
ja tööteemalistel aruteludel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti.
● Kirjutamine – oskab koostada pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne,
kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset
grammatikat.
Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Õpiväljundid loetakse
omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 18 punkti.

Kursuse lõpetamisel väljastatav dokument

Tunnistus kursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud
vähemalt 70% õppetundidest ja on saavutanud nõutud õpiväljundid.
Neile, kes neid nõudeid ei täitnud, väljastatakse kursusel osalemise kohta tõend, kus
näidatakse ära tundide arv, millest õppija osa võttis.

Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab
eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.